29.07 Soovidepäev

Alanud oli meie viimane päev, milleks oli soovidepäev. Tänu sooviavaldajatele ei pidanud me hommikuvõimlemist tegema ja saime kauem magada. Korrastasime oma toad ja läksime rivistusele. Meie neljanda vahetuse lipu heiskasid viimast korda spordipäeva Talendi show tibutantsu esinejad. Paljud soovisid, et kasvatajad Robert ja Kevir teeksid kaksteist hundiratast, millest ühe nad tegid hommikusel rivistusel. Peale selle saime teada, mis me tegema hakkame. Rivistusel tehti teatavaks ka Agnese ja Gabrieli kandidaadid, Meile oli külla tulnud ilmateater, kes rääkis meile ilmast. Teisteks tegevusteks olid rahvastepall, kabadii ja liivalosside ehitamine. Liivalossid kerkisid suured ja võimsad. Igal ehitisel oli oma lugu ja milliseks tööks nad olid ehitatud. Laagri ajaloos ei ole kunagi nii suuri ja võimsaid ehitisi liiva peale kerkinud.
Tarkus omandatud ilmateatrist ja huvitavad kogemused saadud, suundusime sööma kus saime maitsvat seljankat. Peale selle suundusime puhvetisse ning seejärel siestale, et saaks natukene puhata, kes loomulikult soovisid. Kes magas, kes istus niisama telefonis, kes nautis mõnusat ilma ja seltskonda või kes tegi väikese uinaku. Siesta kesti pool tundi kauem kui tavaliselt ning saime korralikult välja puhatud.
Kella poole viie aegu tehti meile uus rivistus, et meile teatada järgmistest tegevustest. Soovidekasti oli kirjutatud ka et kasvatajad laulaksid laagrilistele ning nad laulsid meile kaanonis sepapoisse, mis oli üliäge. Robert ja Kevir tegid lõpuks ära veel oma viimased hundirattad, mis neil veel päevajooksul tegemata jäid. Aga need kes tahtsid, said minna kasvatajatega Taevaskotta marjule ja seenele. Teistega hakkati mängima üle laagri territooriumi ukakat aka trifaad. Peale selle oli võimalus veel mängida politseid ja pätti, milleks oli vaja väga palju strateegilist mõtlemist. Aeg oli lennanud nii kähku, et oligi aeg juba viimasele rivistusele minna. Meie viimase laagri vahetuse rivistuse langetasid meie armsad kasvatajad.
Aeg oli kätte jõudnud minna vaatama Agnese ja Gabrieli valimist, kus oli kuus kanditaati. Kolm seminarimaja ja kolm laagrimaja osalejat. Agnese ja Gabrieli valimine on olnud juba pikk traditsiooniline sündmus, kus valitakse laagrist üks Agnes ja Gabriel. Need nimed on seepärast, et kunagi Taevaskojas on filmitud Viimset reliikviat. Kanditaadid pidid tegema päevajooksul Agnesed Gabrielidele lipsud ning Gabrielid Agnestele lillekimbud ning mõlemad üksteistele ilusa luuletuse, mis nad ette lugesid. Nad pidid näitama oma ühist talenti, Gabrielid pidid pimesi käe järgi ära tundma oma Agnese, tantsima suvalise muusika saatel ning kasvatajad naerma ajama. Kohtunikud läksid peale seda otsust tegema ning ühemeelselt olid nad nõus, et Agnese ja Gabrieli olid seekord võitnud......Maare Karmen ning Henry. Meile jagati peale selle tänukirjad ning saime viimase disko teha. Jäänud oli veel õhturing, kus kõik jagasid oma emotsioone laagrist ning saime teha suud magusaks tordiga, mis oli väga maitsev. Tort söödud ning muljed muljetatud oli jäänud ainult suunduda öörahule. Suured tänud toreda vahetuse eest !!

Laagrilised

28.07 Spordipäev

Spordipäev sai alguse hommikuvõimlemisega, millele järgnes tubate korrastamine ja isiklik hügieen. Rivistusele sai lippu heisata Anitra tänu sellele, et ta on aidanud blogi kirjutada. Rivistusel saime teada, mis meid ees ootab hommikustes tegevustes. Enne lõunat oli meil neli töötuba, kus me mängisime kabadiid, tossuhokit, meeskonnakulli ja rahvastepalli. Meid jagati pikkusejärjekorras, et oleks võrdsemad tiimid. Kõik mängud olid huvitavad ja lõbusad. Kabadii ja meeskonnakull olid meie jaoks uued mängud. Kuna eile oli väga palav ilm, siis saime me teha ka veesõda, mis jahutas korralikult. Peale seda vahetasime riided ning läksime siestale, et puhata välja õhtuseks ürituseks.
Oodates päevast tegevust, läks ilm kahjuks halvaks ning tuli korralik vihmasadu. Aga see ei kestnud kaua ning saime ikkagi väljas toimetada.
Meie Päevaseks tegevuseks oli Taevaskoja Olümpia, kus oli kaheksa ala. Nendeks olid: lendav vaip, tõuksijaht, mölki, mälutreening, puurkaev, krokodilli kõnd, tossujooks ja taldrikuvise. Kõike seda tegime me oma perekondades. Peale seda oli meil aeg valmistuda õhtuseks ürituseks, milleks oli Talendi show. Üritusel oli väga palju osalejaid, nimelt viisteist talendikat laagrilist. Kõik olid omamoodi säravad ja talendikad. Loomulikult oli veel disko, kus saime korralikult jalga keerutada ja peale seda suundusime õhturingile. Jäänud oli veel oode ja oligi öörahu käes.

Laagrilised

27.07 Matka- ja seikluspäev

Tere lugejad !

Matka- ja seikluspäev algas eile hommikuvirgutusega, mida viisid läbi välismaalased. Nagu eelmises jutus sai öeldud, siis meil ei olnud veel aimugi, kas me jääme laagrisse või ilm soosib matkapäeva. Õnneks hommikusel rivistusel saime teada, et me saame korraldada matka- ja seikluspäeva. Meid jagati gruppidesse, kes mida tegema hakkab. Need kes olid eelneval päeval käinud parvematkal, said nüüd minna ronima ja tõuksima ning vastupidi. Parvelised läksid enne sööma ning alustasid oma teekonda Kitile juba 10.30. Algul läksid tõuksima noored ning vanemad läksid seiklusparki turnima. Instruktaaz kuulatud ning vajalik varustus olemas, saime nautida oma seikluspäeva. Kuna ilm oli soe, siis kulus üks korralik siesta ära ning peale seda sai oma keha jahutada jäätisega.
Pärastlõunal läksid tõuksima suuremad ning väiksemad läksid ronima ja ziplinega õhusõitu tegema. Need kes parasjagu olid parvematkalt tagasi said mängida pioneeri, jalgpalli, punuda paelu, mängida lauamänge ja valmistuda õhtuseks ürituseks, milleks oli playback.
Õhtuse rivistuse ajal saime teada, et osalejaid on vähe ning kasvatajad andsid meile pool tundi lisaaega, et mõelda veel välja paar esitlust. Lipu sai langetada Mihkel. Õhtune üritus hakkas pihta pool üheksa ning oli palju huvitavaid ja toredaid esinemisi. Peale sündmust tegime veel väikese disko ning suundusime õhturingile, kus saime muljetada päevast. Järgnes õhtuoode ning valmistumine öörahuks.

Laagrilised

26.07 Loome- ja kultuuripäev ning matka- ja seikluspäev läbi laagrilise silmade

Laagri neljas päev on poole peal.
Hommikuvõimlemisel, kui iga inimene peab ette näitama oma harjutuse, on inimesed hakanud minema loomingulisemaks ja harjutused laiahaardelisemateks. Diskod on vahvad ja inimesi tuleb tantsima aina rohkem ja rohkem. Tänane õhtu toob endaga kaasa playback show, mis on ühtlasi ka meie laagrijuhataja Anni lemmik. Ka meie, oma grupi ja väismaalastest vabatahtlikutega, oleme kavandanud oma osavõttu. Tantsida meile meeldib ja eks me ka laulusõnad kuidagi viisi pähe õpime.
Rääkides lähemalt loome- ja kultuuripäeva õhtusest tegevusest, siis aega meil ette valmistada ei olnud eriti palju antud. Niisiis pidime usaldama oma intuitsiooni ja improviseerima. Tondilossi kõrvale ehitatud "stseen" oli vaja siiski inimestele ette näidelda. Aga ega me ainukesed ei olnud, kellele vähe aega anti, iga perekond oli oma koha peal mõtlemise oskustel väljas. Siiski läks meil üpris hästi, sest me proovisime ebamugavaid vaikusehetki vältida ja iga inimene teadis oma osa näidendis.
Üks kõige toredamaid asju siin laagris on muidugi ka käevõrude meisterdamine. Neid olen mina üksinda juba kokku teinud üle kahekümne. Mõni iseendale, mõni sõbrale ja mõni kasvatajatele ka. Mõni punane, mõni roheline, mõni vikerkaarevärviline. Kas siis punudes, keerutades ja kokku murdes või hoopis viljapea stiilis. Valikuid on nii palju, et ennem saab aeg ja lõng otsa, kui iga idee valmis punuda jõuad. Ka selg hakkab pika peale ühes asendis olles valutama. Kuid see kõik on oma vaeva väärt, sest märgates kas või ühte inimest, kes sinu käevõru rõõmsa näoga kannab, oled ka sina sellest rõõmust oma osa saanud.
Päeva alustades ei olnud meil veel aimugi, kas hakkame tõukeratastega matkama minema või jääme laagrisse ja läheme seiklusrajale turnima. Ka sellel korral osutus õnn meie poolele ja läksime hommikupoolikul seiklusrajale oma oskusi proovile panema. Kuna mina olen Pirita seiklusrajal varasemalt kõik rajad läbi teinud, ei olnud siinne seiklusrada minu jaoks kõige suurem katsumus, kuid siiski käis mõnes kohas alla hüpates judin selja pealt üle. Aga ega ma ei olnud ainuke ja ka mitte esimene, kes seiklusraja läbis puhtalt ja kiirelt. Muidugi olid raja peal ka kangelased, kes oma hirmudele vastu astusid ja ikkagi tegid ära ka need elemendid, mis neile alguses vägagi raskete ja hirmsatena tundusid. Loodan, et igal inimesel, kes sellele rajale oma jala peale panid, on vahva ja meeldejääv kogemus olemas, ning nad soovivad oma elus veel ja veel seiklusradadel möllamas käia.
Nüüd, kui oleme ilusti välja puhanud ja taas valmis tegutsema, läheme tõukerattamatkale. Mõnus tegevus, mida võiks iga inimene harrastada, on tõukerattaga sõita. Ja kellele siis ei meeldiks oma sõpradega natukeseks telefonidest eemale saada ja imeilusat Eesti loodust nautida.
Eilne päev oli meil loome- ja kultuuripäev, kus vabatahtlikud tegid meile erinevaid töötube ja õpetasid uusi mänge. Meil on laagris kolm vabatahtlikku. Üks Ungarist, teine Gruusiast ja kolmas Kanadast. Kõik nad on toredad ning me saame oma inglise keelt arendada. Eile õhtul tegid Anni ja Vanemkasvataja Rauno meile detektiivimängu, kus me pidime lahendama ühe olukorra, mis nad olid meile ette valmistanud.Kokkuvõtteks võin öelda, et Taevaskoja Noortelaagris on iga päev ülivahva ja iga tegevus huvitavamast huvitavam.

Anitra

25. juuli Matka- ja seikluspäev

Tervist, blogilugejad!

Teile kirjutamas teist aastat laagris osalev tütarlaps nimega Anitra. Olen kolmteist aastat vana ning mõte veeta nädal aega oma vanematest eemal, meeldib mulle väga. Ja arvestades, et saan seda teha Taevaskoja Noortelaagris, olen lausa õnnelik. Nüüdseks olen laagris olnud juba kaks ja pool päeva ning julgen tunnistada, et elukäik siin on rahulik, sujuv ja mõnus. Meie kasvatajad on abivalmid, rõõmsad ja lihtsalt lahedad sellid. Ka ilm on meile naeratanud, jättes vihma meie peade kohalt ära. Siiamaani on meil olnud meeskonnatööpäev, matka- ja seikluspäev ning loome- ja kultuuripäev. Meeskonnatööpäev sujus rahulikult ja üksteist tundma õppides saime endale ka esimesed laagrisõbrad, ning perekonnad. Peale pühaliku vande andmist ja oma perekondade teistele tutvustamist, saime lõpuks ometi heita magama. Olles oma toas, vaikselt veel sõbraga jutustades ja esimese päeva muljeid jagades, tundsin esimest korda, et tahaksin laagri igavest kestmist. Rääkides täpsemalt matkapäevast ja selles olevatest toimetustest, siis esimese asjana mainiks ära, et teine matkapäev on meil alles ees, niisiis saame ikkagi kõiki tegevusi kogeda. Esimesel päeval tuli meile saatus vastu, viies meid kanuuparvematkale. Kui eelmine aasta tundus tee parvedeni pika ja väsitavana, oli sellel aastal, meie toredate kasvatajatega juttu ajades, teekond kohe kaks korda kergemini läbitav. Ka tagasikõnd peale imeilusat parvematka oli kiirem ja lõbusam. Kanuuparvedel olles teab igaüks, et meil ei ole kuhugi kiire ja aega on, aga siiski tuleb mingil hetkel sisse võistlusmoment ja mõlad hakkavad kiiremini liikuma kui tavaliselt. Mõnes mõttes on see ka lahe, sest sõpradega jõudu katsudes vee peal, ei pea seda tegema maa peal ja käte abiga. Jõudes matkalt tagasi, oli üheks hetkeks voodi sinu lemmikkoht terves maailmas, kuhu koheselt unne suikuda. Aga seda ei saanud teha, sest kõht vajas kosutust. Toit oli imemaitsev, kohe nii imemaitsev, et tahtsid võtta ka teise portsu. Mitte, et toit iga päev imehea ei oleks. Õhtu saime me vabaks, sest tahtsime ülekaaluliselt puhkamisvõimalust. Õhtul, vaadates Tv-show´d ja tantsides diskol tundsin ennast rõõmsalt ja hästi. Kuna matka- ja seikluspäeva õhtul lubati meile tormi, ei jäänud meil muud üle, kui täna teha hoopis loome- ja kultuuripäev. Päev on siiamaani kujunud päris ilusti. Päikselise taeva all koos oma sõpradega mänge mängides ja käepaelu meisterdades on laager agu minu teine kodu.
Tahaks, et see kestaks igavesti!

Anitra

IV vahetuse esimene päev 24. juuli Meeskonnatööpäev

Taevaskoja noortelaagri neljas vahetus algas pühapäeval kella kaheteistkümne paiku. 
Registeerimisel saime teada, oma toad ning oma uued toanaabrid.
Kella kaheks olid kõik laagrilised kohal ning saime tutvuda teiste laagriliste ja oma maja kasvatajatega. Kell 14.45 leidis aset laagri ametlik rivistus. Neljanda vahetuse lipuheiskajaks oli esimesena laagrisse jõudnud Kristiina. Peale seda suundusime sööma, kus saime frikadellisuppi.
Sellele järgnes vaba aeg, tutvusmismängud ning reeglite tutvustamine. Sündisid laagriperekonnad, kus said selgeks kes kellega ühes meeskonnas on.
Õhtusöögiks pakuti Makaronisalatit viineritega. 
Õhtusel rivistusel toimus lipu langetamine, mille sai langetada seminarimajast Anette. Õhtune rivistus tehtud ning järgnes jalutuskäik Suurde Taevaskotta.
Seal tutvustasime oma peresid, mängisime ühismänge nagu lõngakera ja mürasein. Lõpuks pidime andma laagrivande, mille meile vanemkasvataja ette luges. 
Tagasi laagrisse tulles suundusime õhturingile, kus rääkisime päevast ja saime teada homse päeva tegevustest. Õhtuooteks saime suud magusaks teha kohukesega. Hambad puhtaks ning hakkame valmistuma öörahuks !!

Laagrilised

19. juuli Soovidepäev

Taevaskoja noortelaagri III vahetuse hommik algas ilma hommiku võimlemiseta. Saime magada natukene kauem kui tavaliselt. Enne rivistus tegime veel toad ilusasti korda. Rivistuse ajal saime teada, mis meid ees ootab ning mida laagrilised on soovinud soovidepäeval teha. Hommikupoolikul saime mängida kabadiid, seminarisaalis saime meisterdada ja mandalat joonistada, käisime Taevaskojas mustikal ja saime mängida vabatahtlikega mänge. Soovitud oli veel, et vanemkasvataja võtaks mütsi peast päevaks. Loomulikult täideti see soov.
Oligi käes juba lõuna ning siesta ajal saime puhata õhtusteks tegevusteks. Enne tegevustele minekut saime külastada ka puhvetit. Peale lõunat saime me jälle meisterdada erinevaid asju ning mängida pioneeri ja ujumisnuudlitega tehti rüütlimängu. 15.45 hakkas jalgpalli lahing kasvatajad vs. laagrilised, kus napilt kasvatajad võitsid.
Oligi kätte jõudnud selle vahetuse viimane rivistus ning selle langetasid tublid kasvatajad. Aeg oli suunduda Agnese ja Gabrieli valimisele. Paare oli seitse ning nad pidid tegema erinevaid takistusi, et ennast näidata milleks nad suutelised on. Nad pidid näitama oma talenti, ära tundma oma Agnese pimesi ning tantsima ootamatu laulu järgi. Kõik paarid olid väga tublid, kuid selles vahetuses võitis Agnese tiitli Johanna ja Gabrieli tiitli sai Tambet. Lõpus saime tänukirjad ja läksime välja tegema ühte suurt grupipilti.
Paljud olid väga kurvad ning poetasid ka paar pisarat, et peab juba homme ära minema. Küsiti palju autogramme ja mindi suud magusaks tegema küpsisetordiga. Peale selle tegime veel viimase õhturingi, kus saime rääkida laagrivahetuse muredest ja rõõmudest. Öörahu lükati edasi tund aega, et saaksime veel veeta aega koos nendega, keda me pikemalt ei näe. Kahjuks ongi laager läbi.

Laagrilised