Täna algas meie noortelaagri
sünnipäeva aasta viimane vahetus – kuues vahetus. Muidugi mainiks ära,
et tegelikult ei ole tegu päris viimase vahetusega, sest jõulude ja
aastavahetuse vahele mahub veel üks väga tore laagrivahetus. Laagrilised võtsid
täna enne laagrisse tulekut vist viimast und, sest täna jõuti kohale väga
täpselt kui mitte öelda, et hiljem kui eelmisesse vahetusse esimesed saabujad
(arvestades, et saabumine alates kella kümnest). Kuid kindlasti kaugeltnurga
mehed asusid varakult teele.
Esimesed kohtumised kasvatajatega ja laagri meditsiinitöötaja
juurest läbi käimine toimus kiiresti. Märkamatult oligi kell juba sealmaal, kus
kogu laager kogunes tutvumismängudeks, kokkulepete planeerimiseks ja ühtse
grupitunde loomiseks. Aeg läks kuidagi eriti kiiresti ning tühjade kõhtude
jaoks oli saabumas lõunasöögi aeg. Enne aga oli ametlik viimase laagrivahetuse
avamine ühtse rivistusega ning lipu heiskamisega. Lipu heiskajad olid esimesed
laagrilised Liisbet ja Taavi. Avarivistusel said ära mainitud olulised
infokillud, sealhulgas tagurpidipäev ja soovidepäev. Peale rivistust mindigi
lõunatama. Sedapuhku oli kokkade poolt valmistatud maitsev makaronisalat, mille
juurde pakuti grillviinereid, leiba, morssi, sidrunivett ja maiustamiseks
kakaokiselli moosiga. Peale lõunat oli eriti palava päeva tarbeks jäätisemüük
ja mõnus hingetõmbe paus. Seejärel jätkusid mängud ja üksteise paremini tundma
õppimine. Mitmete teiste kaasahaaravate mängude kõrval oli parajalt
väljakutsuv kasvatajate poolt keerutatud
köie alt läbi jooksmine – siin luges eriti ajastus. Julgemad tegid veel keskel
hüppe. Pärast aktiivsemaid mänge oli rahulikumaks tegevuseks uksesiltide
meisterdamine, et ikka teaks kus keegi elab.
Ja nii nagu eelnevalt kokku lepitud, kohtutigi uuesti kell
pool kuus, et moodustada perekonnad/tiimid. Enne õhtusööki jäigi aega oma perekonna
liikemetega tutvumiseks. Mõeldi välja perekonnanimed, omavahelised kokkulepped,
tehti plakat ning muidugi perekonna hüüdlaused. Seejärel suunduti juba
õhtusöögile, kus pakuti kartulit maitsva hakklihakastme, toorsalati, leiva ja
morsiga.
Enne õhtust rivistust jäi natukene aega neile, kel oli
vaja lihvida perekonna esitlemist või siis oma toas miskit veel sättida. Kell
kaheksa kogunesime koos kõigi laagrilistega, et uurida kuidas esimene päev on
siiamaani läinud ja muidugi lipu langetamiseks. Lipu langetas esimese päeva
õhtul Aet. Need kel oli vaja veel jalanõusid vahetada, läksid kiirelt seda
tegema, samal ajal arutati põgusalt laagrielu üle. Kui jalanõude vahetajad
jõudsid tagasi, alustasidki kõik laagrilised koos kasvatajatega teekonda Suurde
Taevaskotta. Oli aeg perekondade tutvustamiseks. Olema sai neli perekonda,
sedapuhku nimedega: „Müstilised“, „Hell-Vell“, „Mihkel Raud“ ja „Käsnakalled“.
Tutvustused olid lõbusad. Järgnesid veel paar toredat mängu, kust üks mäng oli
niivõrd kaasahaarav, et paluti nimegi üle korrata, et seda siis soovidekasti
kirjutada. Tegemist oli „Orava ja Lõvi“ mänguga. Seejärel jõudis kätte oluline moment – laagrivande
andmine. Kuigi laagriliste seas oli ka palju neid, kes on seda vannet mitu
korda andnud, olid nad väga südikad. Pärast vande andmist istuti mõneks hetkeks
mõtete vahetamiseks maha. Pikalt lobisema ei jäädud, sest pimeduse aeg
hiilis märkamatult ligi ning tuli alustada teekonda laagrisse. Otse teekonnalt
suunduti õhtuootele, milleks oli kohuke ja morss/sidrunivesi. Peale oodet
valmistuti öörahuks - käidi pesemas ja vaadati veel üle, mis kell on vaja hommikul silmad avada, et päevast maksimum võtta. Natuke peale kella
ühteist oli majja saabunud vaikus.
No comments:
Post a Comment