Kolmanda vahetuse teine päev - meeskonnatööpäev! (16.07)

Meie laagrivahetuse teine päev algas kenas päikesepaistes ja küllaltki lõõmavas kuumuses. Kell 8.45 oli aeg ärgata ja suunduda õue hommikusele virgutusele. Kõik said end korralikult sirutatud ja taaskord kohtus kogu laager seminarimaja ees hommikusel rivistusel. Lipu heiskasid Viki ja Alissa. Pikemat juttu sellel rivistusel väga polnudki, sest kokkuleppe kohaselt oli kell 11 see aeg, mil sai päevaste tegevustega jätkata.

Rivistuselt mindi sööma, hommikusöögiks oli neljaviljapuder ja igaüks sai endale ka meelepäraseid võikusid teha. Seejärel toad korda ja taaskord õue, et jätkata meeskonnatööpäevaga. Esialgu oli aeg moodustada kuus perekonda, seejärel sai iga perekond oma liikmetega tuttavaks, mõtles endale nime ja hüüdlause. Seekord onm meil laagris Naerukajakad, Viinepirukad, Labidapere, Idud, Taevastaarid ning Suured ja Veel suuremad. Iga perekond tegi endale ka lipu ja kirjeldas seda teistele viie sõnaga. Seejärel oli aeg asuda erinevaid meeskonnatöö ülesandeid täitma. Eks ikka selleks, et kõik perekonnad tõeliseks tiimiks areneksid. Laagri territooriumile oli üles seatud 18 erinevat punkti, kus tuli sooritada erinevaid ülesandeid, mõned raskemad kui teised, mõned lõbusamad kui teised ja mõned jahutavamad kui teised.

Ülesanneteks olid: Väriseva tee ületamine, pinksiturniir, fotojaht, mannekeeni väljakutse, Aladdini vaip, pallimängud, järjekorra moodustamine, tähelepanu ülesanne, hularõnga täpsusvise, kinnisilmi larpimine, Kes ma olen ja kus on tõde?, kannatantu transport, Numbrid mälus, takistusraja läbimine, ajataju ülesanne. Nuputamisülesanded ja kivi,paber käärid. Nende ülesannete sooritamiseks oli kõigil peredel aega kuni õhtusöögini. Kuna ilm oli väga palav, siis kõik kõiki ülesandeid ära teha ei jõudnud, sest vahepeal oli vaja aeg maha võtta ja end vihmuti abil jahutada. See vihmuti oli absoluutne päeva tipp – kohe nii vahva ja mõnus oli veejoast läbi lipata ja end jahutada. Mõned julgemad võtsid ette ka tõsisema veesõja, isegi mõni kasvataja tilkus veest. Aga sellisel palaval päeval on see just sobiv tegevus.

Nii meie laagri pisemad perekonnad päev otsa toimetasid. Vahepeal oli ka lõunasöök, kus sai kõhu täis frikadellisupist ja saiavormist piimaga. Siesta kulus ka kõigile mõnusalt ära, sest pärast tõsisemat rahmeldamist õues oli hea vaepeal pikali visata ja vaikuses energiavarusid täiendada.

Õhtusöögiks olid makaronid hakklihaga, mis maitsesid ka väga hästi. Pärast õhtusööki oli vaba aeg, mida sai täita ka siis veesõja, palli- või lauamängude ja õhtuseks ürituseks valmistumisega. Õhtune üritus oli muinasjutuõhtu, kus kõik perekonnad esitasid mõne muinasjutu omas toredas võtmes. Enne muinasjuttude vaatamist toimus ka õhtune rivistus. Ja kui muinasjutud said vaadatud, oli aeg tantsu lüüa, huvilised said küsida soovilugusid ja jalga keerutada. Diko väga popiks ei osutunud, palju eelistasid ikka õues tegutseda. Ja pole ka imestada, sest õhtuks läks ilm ikka juba veidi jahedamaks ja oli päris hea õues olla.

Enne magaminekut oli aeg õhturingis arutada, kuidas päev möödus, õhtuooteks Nussasai ja meloniamps nahka pista ning siis võiski unne suikuda.