Laagri neljas päev on poole peal.
Hommikuvõimlemisel, kui iga inimene peab ette näitama oma harjutuse, on inimesed hakanud minema loomingulisemaks ja harjutused laiahaardelisemateks. Diskod on vahvad ja inimesi tuleb tantsima aina rohkem ja rohkem. Tänane õhtu toob endaga kaasa playback show, mis on ühtlasi ka meie laagrijuhataja Anni lemmik. Ka meie, oma grupi ja väismaalastest vabatahtlikutega, oleme kavandanud oma osavõttu. Tantsida meile meeldib ja eks me ka laulusõnad kuidagi viisi pähe õpime.
Rääkides lähemalt loome- ja kultuuripäeva õhtusest tegevusest, siis aega meil ette valmistada ei olnud eriti palju antud. Niisiis pidime usaldama oma intuitsiooni ja improviseerima. Tondilossi kõrvale ehitatud "stseen" oli vaja siiski inimestele ette näidelda. Aga ega me ainukesed ei olnud, kellele vähe aega anti, iga perekond oli oma koha peal mõtlemise oskustel väljas. Siiski läks meil üpris hästi, sest me proovisime ebamugavaid vaikusehetki vältida ja iga inimene teadis oma osa näidendis.
Üks kõige toredamaid asju siin laagris on muidugi ka käevõrude meisterdamine. Neid olen mina üksinda juba kokku teinud üle kahekümne. Mõni iseendale, mõni sõbrale ja mõni kasvatajatele ka. Mõni punane, mõni roheline, mõni vikerkaarevärviline. Kas siis punudes, keerutades ja kokku murdes või hoopis viljapea stiilis. Valikuid on nii palju, et ennem saab aeg ja lõng otsa, kui iga idee valmis punuda jõuad. Ka selg hakkab pika peale ühes asendis olles valutama. Kuid see kõik on oma vaeva väärt, sest märgates kas või ühte inimest, kes sinu käevõru rõõmsa näoga kannab, oled ka sina sellest rõõmust oma osa saanud.
Päeva alustades ei olnud meil veel aimugi, kas hakkame tõukeratastega matkama minema või jääme laagrisse ja läheme seiklusrajale turnima. Ka sellel korral osutus õnn meie poolele ja läksime hommikupoolikul seiklusrajale oma oskusi proovile panema. Kuna mina olen Pirita seiklusrajal varasemalt kõik rajad läbi teinud, ei olnud siinne seiklusrada minu jaoks kõige suurem katsumus, kuid siiski käis mõnes kohas alla hüpates judin selja pealt üle. Aga ega ma ei olnud ainuke ja ka mitte esimene, kes seiklusraja läbis puhtalt ja kiirelt. Muidugi olid raja peal ka kangelased, kes oma hirmudele vastu astusid ja ikkagi tegid ära ka need elemendid, mis neile alguses vägagi raskete ja hirmsatena tundusid. Loodan, et igal inimesel, kes sellele rajale oma jala peale panid, on vahva ja meeldejääv kogemus olemas, ning nad soovivad oma elus veel ja veel seiklusradadel möllamas käia.
Nüüd, kui oleme ilusti välja puhanud ja taas valmis tegutsema, läheme tõukerattamatkale. Mõnus tegevus, mida võiks iga inimene harrastada, on tõukerattaga sõita. Ja kellele siis ei meeldiks oma sõpradega natukeseks telefonidest eemale saada ja imeilusat Eesti loodust nautida.
Eilne päev oli meil loome- ja kultuuripäev, kus vabatahtlikud tegid meile erinevaid töötube ja õpetasid uusi mänge. Meil on laagris kolm vabatahtlikku. Üks Ungarist, teine Gruusiast ja kolmas Kanadast. Kõik nad on toredad ning me saame oma inglise keelt arendada. Eile õhtul tegid Anni ja Vanemkasvataja Rauno meile detektiivimängu, kus me pidime lahendama ühe olukorra, mis nad olid meile ette valmistanud.Kokkuvõtteks võin öelda, et Taevaskoja Noortelaagris on iga päev ülivahva ja iga tegevus huvitavamast huvitavam.
Anitra
